Guangzhou ja Shenzhen (õppereis).

Järjekordne õppereis on selja taga. Kolmapäeva õhtul lendasime Guangzhousse - Guangdongi provintsi pealinna, sooja kliima pärast tuntud kui lillede linn, piirkonda koondunud tööstuse tõttu ka kui "maailma töötuba" või hoopis värvikamalt - "kloaak". Linnas elab 8 miljonit püsielanikku ja 4 miljonit võõrtöölist muudest Hiina piirkondadest. Viimastest suur osa reisib uueks aastaks koju ja nendest omakorda osa enam tagasi ei tule, sest viimase aasta jooksul on tegevuse lõpetanud ligi 60 000 ettevõtet. Ka meie esialgsest külastusplaanist jäid välja paar ettevõtet, mis majanduskriisi tõttu olid hiljuti uksed sulgenud. Sellest hoolimata valitses Guangzhous optimistlik meelelolu. Linnas möllas pühadeeelne ostuhullus ja ka külastatud etttevõtete ja organisatsioonide juhid ei paistnud tuleviku pärast liialt muretsevat.

Kõik kolm väisatud firmat olid Euroopa päritolu ja eurooplastest juhtkonnaga. Esimeses töödeldi Lõuna-Ameerikast tarnitud loomanahku Aasias asuvate Ameerika jalatsivabrikute nagu Timberland, jms tarvis, samuti valmistati autode istmekatteid ja muid vidinaid näiteks BMW-le. Reedel sõitsime päevaks Shenzheni, kus külastasime kahte kõrgtehnoloogiaettevõtet. Shenzhen on moodne ja arenenud erimajanduspiirkond Hong Kongi lähedal, mis 30 aastat tagasi oli kõigest üks kaluriküla. Kahjuks ei jõudnud linna ennast näha, sest programm oli tihe. Õppetunnid aga võib kokku võtta järgmiselt: Hiinas tegutsedes tuleb säilitada pidev valmisolek ootamatusteks ja muutusteks; ametkondadega suheldes olla ettevaatlik, järjepidev ja kannatlik; tootmiskulud (s.h. tööjõukulud) pole enam teab-mis-madalad ja jätkavad tõusmist; seadusi tõlgendatakse ja rakendatakse piirkonniti erinevalt vastavalt kohalike otsustajate arusaamisele; hiinlasi ei motiveeri vaid raha, vaid ka igasugune tunnustus ja isiklik suhe on väga oluline (see on ühised õhtusöögid, tegevused jne); kokkulepped ja instruktsioonid peavad olema ülidetailsed, sest hiinlase mõtted liiguvad teistmoodi ja kui ta millestki aru ei saa, siis ta seda ei tunnista; levinud on suhtumine "kõlbab küll" ja "ajab asja ära", mistõttu kõrge kvaliteedi tagamiseks on vaja kindlaid protseduure ja mõõdikuid.

Reede õhtul mekkisime kohalikus restoranis kuulsat kantoni kööki. Laupäeval, enne äralendu jalutasin veel Guangzhous ringi, nautisin sooja ilma ja jälgisin kohalike tegemisi pargis ja tänavatel. Linn on täis kontraste. Äritänavatega paralleelselt jooksevad kitsad agulitänavad, pilvelõhkujate kõrval kössitavad vanad majad jne.

Jõulud läbi.

Jõulud, mis algasid jõululaupäevaõhtusöögiga vene restoranis (borši, kiievi kotleti ja saksa jõululauludega), lõppesid eile kolme kuninga peoga (hispaania omleti, aga ka prantsuse vahuveini ja pateega), mille korraldas üks meie hispaanlastest. Hispaanlastele ongi kolme kuninga päev jõulude kõrgpunkt, mil tekivad ka kingid kuuse alla. Tänuväärt on see METP ka seetõttu, et õpime palju üksteise, st Euroopa maade ja tavade kohta...

Uus aasta saabus tagasihoidlikult, ei mingeid pauke ega tulevärki. Meie käisime HK-ga restoranis õhtustamas ja seejärel teatris eelmise kursuse prantslasest näitleja etendust vaatamas (mille ta oli ise kirjutanud, lavastanud ja loomulikult kandis ka peaosa). Oli väga lõbus. Teatrimaja (Peng Hao) ise oli väga armas ja hubane, peaaegu nagu Von Krahl.

Samas on alanud kohalike ettevalmistused hiina uueks aastaks. See väljendub peamiselt massilises reisimises kodukohtadesse ja turismipiirkondadesse, müügil on ehted (peamiselt laternad ja härga kujutavad paberist kaunistused), samuti punased ümbrikud, kuhu tuleb raha sisse panna ja lastele kinkida. Hästi läheb lilleäril, sest on kombeks sel ajal tähtsatele inimestele lilli kinkida ja kodu lilledega kaunistada. Mis on ju loogiline, sest uut aastat kutsutakse ka kevadfestivaliks. Loodan, et siis ka ilmad soojenema hakkavad...

Oleme vahepeal külastanud ka Pekingi sinist loomaaeda ehk võimast akvaariumit, kus võib näha haisid, koralle, troopilisi kalu ja muid tegelasi.
Täna käisime mahjongi õppimas - see väidetavalt Hiinast pärit lauamäng on väga populaarne ka mujal Aasias ja maailmas. Reeglid küll erinevad, seda isegi Hiina eri piirkondades. Üsna haarav mäng, mida tihti mängitakse ka rahaliste panustega (hasartmängud on muide Hiinas ametlikult keelatud). Mängitakse neljakesi. Nii, et Aive ja Kris, teie õhtud märtsikuises Pekingis on juba sisustatud...