Lumi, jää ja tiigrid.

Rahvatarkus "ega tali taeva jää" paistab kehtivat ka Pekingis. Pärast lumetut talve saabunud soojad ilmad ei kestnud kaua. Nädala alguse külmad tuuled tõid Pekingisse lumesaju, mis kestis koguni mitu päeva. Tänavapilti ja elu ilmestasid lumememmed ja spontaansed lumelahingud.
Kõik see oli sobivaks sissejuhatuseks meie nädalalõpureisile Harbinisse, mis on kuulus oma jääfestivali poolest. Lükkasime oma reisi sinna võimalikult kevade poole, et end vähegi krõbeda pakase eest säästa. Laupäevane ilmaennustus lubaski vaid 7-24 kraadi pakast. Hoolimata sellest oli eriti varahommik talumatult külm, seda ilmselt Siberi tuulte tõttu. Tutvusime linnaga mäkis ja suveniiripoodides vahepeatusi tehes. Harbini kesklinna arhitektuur on väga euroopalik, palju on vene mõjutusi. Kohati tundus nagu jalutaks Peterburis. Ka suveniiripoodide valik oli eriline - matrjoškad, karvamütsid, Stalini ja Lenini näopildiga vidinad jms. Seltskond oli meil samuti õiges võtmes - meie reisikaaslaseks oli mu kreeklasest kursakaaslase naine, kes pärit Venemaalt.



Kuulsa jääfestivali selleaastane teema oli Soome ja seega jätkus parajalt nostalgiat ka lumeskulptuuride pargis - jalutasime Helsingi tänavatel, kohtusime hiigelsuurte muumide, Väinamoise, Räikkose ja teiste tähtsate soomlastega.


Pärastlõuna veetsime tiigrite seltsis. Harbini tiigrite uurimiskeskuse missiooniks on hävimisohus Siberi tiigrite liigina säilimine. Samas on keskus suureks atraktsiooniks verejanulistele turistidele, kes huviga jälgivad tiigrite toitmist elusate kanade ja kitsedega. Meie külastasime keskust õnneks või kahjuks söögikordade vahel. Kuid piisavalt põnev oli niigi neid suuri ja ilusaid loomi safaripargis tillukese bussiga ringi tiirutades vaid mõne meetri kauguselt jälgida. Pargis elasid ka mõned lõvid. Üks noor lõvi meenutas hirmsasti millegipärast meie koera Emmit, vist midagi tema silmavaates...

Kevad käes! Kuidas tõsta IQ-d.

Eile oli Hiina uue aasta pidustuste grande finale - uue aasta 15. päev ehk laterna pidu. Täpselt ei oska öelda, mis selle päeva sügavam mõte ja sisu on kunagi olnud, Pekingi tavainimesele on see igatahes aasta viimane võimalus veel mõned raketid taeva alla lasta, sest tänasest on see lõbu juba rangelt keelu all. Põmmutamine oli peaaegu sama kõva kui uusaastaööl ja päädis see nagu ka rahvusvahelistes uudistest juba kuulda, tulekahjuga uues telehoones. Olin just kesklinnas teel massaažikursustelt koju, kui kolm tuletõrjeautot ja mitu muud vilkuritega sõidukit mööda kihutasid. Väiksemaid ja suuremaid jamasid oli linna peal ilmselt veelgi. Igatahes ei õnnestunud mul metrooga kodupeatuseni sõita, vaid üks peatus enne aeti kõik rongist välja ja pandi rongiuksed kinni. Ka eskalaatorid ei töötanud ja õhk oli tossu täis. Keegi tark oli ilmselt ka metroos väikse tulevärgi korraldanud. Aga nüüd on kõik see kevadpühade õudus õnneks läbi. Tänane päev oli rahulik ja ilus, sooja ligi 15 kraadi. Kevad on tulnud..

Ahjaa, hakkasin õppima jalarefleksoloogiat, mis on osa Hiina traditsioonilisest meditsiinist. Juba esimeses tunnis sain teada palju huvitavat ja kasulikku ning õppisin masseerima mitut kasulikku punkti jalatalla all. Varvastel asuvad punktid mõjutavad näiteks erinevaid pea- ja näopiirkonna võimalikke vaevusi alates nohust kuni ajukahjustuseni. Isegi IQ- d on võimalik mõjutada, masseerides ja vajutades suure varba keskpaigas olevat punkti. Sama punkti mudimine pidurdab ka vananemisprotsessi. Selle vapustava punkti täpsema asukoha leiab allolevalt jooniselt. Head mudimist!

Hiina uus aasta.

Lõpuks ometi vaikus, vähemalt hetkel... Suurim erinevus uusaastailutulestiku vahel siin ja mujal on see, et kui mujal kestab tulevärk umbes kakskümmend minutit kuni kaks tundi, siis hiinlased põmmutavad vähemalt kaks nädalat. Kõige intensiivsem tulevärk oli uusaasta õhtul ja ööl ning pidustuste viiendal päeval. Siis käiakse külas tuttavatel ja sugulastel. Uusaasta õhtu on aga rohkem perekeskne sündmus - süüakse palju, vaadatakse telekat (kas tuleb tuttav ette?) ja muidugi see meeletu tulevärk. Meil oli jälle Susanna koer hoida ja see oli tõsises stressis, lõpuks leidis endale varjendiks vannitoa. Kohalikud koerad, väikelapsed ja vanurid ei paistnud end aga suurest kärast heidutada lastvat.

Uusaasta esimesel nädalal on Pekingis populaarne koguneda parkidesse, kus toimuvad templilaadad. Käisime neist kõige populaarsemal Ditan pargis. Ootasin näha lõvitantsu ja muid traditsioonilisi atraktsioone, aga pidin pettuma. Rõhk oli nännimüügil ja söögil. Park oli siiski rikkalikult ehitud ja elamuseks oli tõeliselt suure rahvahulga nägemine - pakun, et pargis võis olla umbes 20-30 kordne Õllesummeri vms Eesti suurürituse publiku suurune inimmass.

Nädala tipphetkeks sai Hiina Kultuuri Keskuse korraldatud tuur Pekingist vaid tunni kaugusel asuvasse külasse. Giidi sõnutsi on too küla eriline sellepoolest, et ei ole üldse eriline, vaid täiesti tavaline küla, kus põhitegevuseks on põllumajandus ja seetõttu üsna vaene. Kõik mida nägime, oli ehe. Kostümeeritud naaberkülade elanikud etendasid suurepärase paraadi. Need ei olnud sellised siredad artistid nagu Kadrioru pargis sel aastal näha võis, vaid tavalised külainimesed, kes tõenäoliselt vaid korra aastas nendes uhketese kostüümides külatänavatel uhkeldavad.









Pärast kostitati meid kohalikes peredes pühaderoa - jiaozi'dega, mis on tegelikult sama, mis pelmeenid ja neid süüakse tegelikult palju aastaringselt. Meid ja kuute Pekingi Rootsi kooli õpetajat kostitanud pere oli neljaliikmeline (maapiirkondades saab omada ilma sanktsioonideta ka mitut la st). Tundusid üsna jõukad - elumaja oli uus ja avar, hoovi peal kaks veoautot. Ainult end kergendama pidi hoovi nurgas puu all (auk maas ja üks sirmi moodi asi oli küll täiesti olemas).

Lisaks oli korraldatud ühes suuremas hoovis külarahvale ja meile - lääne turistidele, väike etendus trikkide ja nukuteatriga. Need esinejad olid küll juba profid Pekingi teatri- ja tsirkusesuguvõsadest. Ilus päev oli.

Vaba nädal möödus puhates ja kiiresti. Ilmad on Pekingis kevadiselt soojad, kuid on võimalik siiski veel ka talverõõme nautida. Ühe pärastlõuna veetsime Houhai järvel jäätooliga sõites.