Juba üle kuu on möödas eelmisest sissekandest. Jälle kuu aega targem ja kogenum... Muu hulgas on selgunud, et suur osa Pekingi vihmast ja lumest on tehislik nn. valitsuse tellimusel keemiliselt esile kutsutud. Vihma aga on siin erakorraliselt kuiva talve järel väga vaja. Üksikute lausa suviste päevade ja kastmise tulemusena on muru ja puud lõpuks roheliseks minemas. Juba mõnda aega kestab Pekingis ananassihooaeg. Tänavad on täis Lõuna-Hiinast toodud magusate viljadega kauplejaid. Saab osta juba kooritud ananassi või koguni suupärasteks tükkideks lõigatud palasid. Õhtupoole võib terve ananassi paari-kolme (4 eek) jüaaniga kätte saada.
Märtsis käisin programmi raames järjekordsel õppereisil. Seekord Kirde-Hiinas Jilin provintsi pealinnas Changchungis. Kirde-Hiina on osa kunagisest Mandžuuriast. Mandžud oli võimas rahvas, kes minevikus on valitsenud ka Hiinat. Praegu on Jilinis mandžusid alla 10%. Aga lai joon on omane kohalikele praegugi. Meie delegatsioon võeti väga uhkelt vastu - linna parimas hotellis oli ametlik vastuvõtt ja kohtumine ettevõtjatega, mis jõudis ka kohalikku telepilti, lõuna- ja õhtusööke saatsid rohked toostid Hiina viinaga ehk hiinakeeli baijiu'ga. Millegipärast ei pane imestama, et ka Hiina suurim (ja Aasia suuruselt teine) ostukeskus asub just selles linnas. Piirkonna peamiselt autotööstusel, naftakeemial ja biofarmaatsial põhinev majandus kasvab kiirelt, kuid SKP inimese kohta on veel vaid viiendik Eesti näitajast.
Kaks nädalat võõrustasime külalisi Eestist ja väisasime Pekingi vaatamisväärsusi. Nüüd on nähtud lõpuks ka 
Keelatud Linn ja Suvepalee, uuritud elu hutongides - traditsioonilistes elukvartalites, kus elu-olu on lihtne ja mugavusteta, aga samas idülliline, ning vaadatud Pekingi ooperit. Aive ja Kris nägid muidugi rohkemgi veel, sest ma pidin siiski ka aeg-ajalt koolis käima. Päeva lõpuks olime alati kõik muidugi hullult väsinud ja õhtusest mahjongi mängimisest traditsiooni ei kujunenudki. 11. märtsil tähistasime HK sünnipäeva. Kondiitripood, kus me oleme stammkunded, valmistas suurepärase tordi, mille signeeris esimest ja 
ilmselt ka viimast korda eestikeelse õnnitlusega.
