Hangzhou

Reisikiri jäi pooleli kuna mingil põhjusel on viimasel ajal blogspoti blogidele ligipääs blokeeritud. Hea näide Hiina tsensuurist. Kui tõsiselt üritada, saab siiski kuidagi ka tsensuuri tulemüürist mööda ja võin jätkata oma süütuid heietusi.

Shanghaist lõunas, vaid kahe tunnise rongisõidu kaugusel on Hangzhou - linn, mida on nimetatud Hiina kõige paremaks turismilinnaks. Linna ja piirkonna tõmbenumbriks on ilus selgeveeline järv, mida kutsutakse Läänejärveks. Kolmest küljest piiravad järve mäed ja ühest küljest Hangzhou linn. Vähetähtis pole ka kohalik köök, mis on rikas eeskätt kala poolest. Ühe terve päeva veetsime ümber järve kõndides, ilusat ilma ja lummavaid loodusvaateid nautides.

Teine päev juhtus olema 1. mai, mil Hiinas tähistatakse töörahva püha. Vaba päev tõi järve äärde tuhandeid kohalikke inimesi ja siseturiste. Kõik kohad olid paksult hiinlasi täis ja looduse nautimine ei tulnud enam kõne alla. Lisaks oli meist endist saanud vaatlusobjektid. Mõned küsisid luba ka pildistada, enamus ei vaevunud küsimagi ja sättisid endki samasse kaadrisse. Suundusime siis hoopis ajaloolisele kaubatänavale, mis oli täis põnevaid poode ja kioske, kus müüdi rohkem ja vähem kohalikku toodangut. Hangzhou on muuseas kuulus päikesevarjude, siidi ja kääride poolest.

Hangzhoust sõitsime öörongiga edasi Guangzhousse, et sealt otse Hong-Kongi suunduda. Elasime üle reisi kõige kriitilisema hetke. Nimelt läksime valesse rongijaama. Selgus, et meie rong läheb hoopis teisest jaamast, mis asus pea-aegu linnast väljas. See oli nii kaugel, et jäi välja ka linnakaardilt, mille järgi me ringi liikusime. Pole ime siis, et selline detail tähelepanuta jäi. Õnneks olime jaama tulnud piisavalt vara, et üsna napilt ka taksoga linna servas asuvasse idajaama sõita.