Kuu on läinud lennates. Esimesed avastused, ehmatused, üllatused, elamused jne on kogetud ja nüüd oleme end lõpuks oma Pekingi kodus sisse seadnud. Koduks on kahe magamistoaga ruumikas korter uues korterelamus ja mis peaasi - vaid 7 min kõndimist kooli, kus toimuvad keeletunnid. See ei olegi nii väheoluline, sest ikka armastan õhtuti kaua üleval olla ja hommikuti kaua magada.
Oleme juba mõnevõrra harjunud ebaviisaka liikluse, keerulise asjaajamisega ja ka kohaliku kulinaariaga. Peale paarinädalast keeleõpingut hakkan tuttavaks saama ka hiina kirjaviisiga, mis tundub isegi lihtsam kui julgesin arvata - ikkagi miljardid inimesed on suutnud selle enne mind omandada;)
Oleme juba mõnevõrra harjunud ebaviisaka liikluse, keerulise asjaajamisega ja ka kohaliku kulinaariaga. Peale paarinädalast keeleõpingut hakkan tuttavaks saama ka hiina kirjaviisiga, mis tundub isegi lihtsam kui julgesin arvata - ikkagi miljardid inimesed on suutnud selle enne mind omandada;)
2 comments:
Lahe lugemine. Hoian end kindlasti teie tegemistega kursis. Ja kuidas Emmil läheb?
Minu ema (üli)hoolitseb Emmi eest praegu, kuuldavasti olla paksuks läinud... :)
Post a Comment