Esimese jõulupüha õhtul sättisime end teele Pingyaosse ja Xi'ani. Esimesse sihtkohta jõudmiseks pidime sõitma öörongiga Taiyani, mis on Shanxi provintsi pealinn, ca 800 km Pekingist edelas. Esiti pidid meiega liituma ka Holger ja Miguel, aga kui saime mõned päevad enne sõitu kokku, et minna rongipileteid ostma, juhtus olema selle talve kõige külmem päev ning soojalembene ja spontaanne hispaanlane Miguel ei olnud enam nõus nii külmas olema ja otsustas hoopis lennata võimalikult lõuna poole. Mind aga pakane ei heidutanud, pealegi oli mul reisiplaan põhjalikult läbi mõeldud ja Xi'anist tagasilennu piletidki bronnitud. Nii läksimegi kahekesi HK-ga. Lonely Planeti ja kogenenumast matkajast
kursakaaslase soovitusel ostsime piletid nn hard-sleeper vagunisse, mis on piisavalt mugav, aga samas huvitavam kui privaatsem kupee. Kuna mu keeleoskus veel hiinlastega vabalt ega ka vähem vabalt vestelda eriti ei võimalda, siis jäi see huvitav pool täiel määral realiseerimata. Aga niikuinii öörongis eriti sotsialiseeruda ei saa, sest punkt kell kümme on öörahu, tuled pannakse kustu ja igaüks ronib oma koikule. Üldmulje oli aga hea, rong oli soe ja puhas, kui ehk hommikune tualettruum välja arvata. Kell veerand kaheksa olime juba Taiyanis, alustasime päeva hommikusöögiga Mc Donald'sis. Enne Pingyaosse minekut otsustasime tutvuda linna lähedal asuva Jinci templiga, mida ühisel jõuluõhtul üks reisijuhte kirjastav Hiina kolleeg kindlasti soovitas vaadata. Templi juurde sai liinibussiga, mis oli väike ja külm ning sõitis sinna ligi tund. Panime pea-aegu kõik riided, mis kaasas olid selga, et vähegi sooja saada. Buss loksus korralikult ja iga kord kui juht pidurdas, kukkus keegi reisijatest pikali. Jinci
tempel ise aga oli tõepoolest
võimas, selle all olev territoorium on ligi paarkümmend hektarit suur ja erinevaid hooneid ja torne on seal lugematult, enamus üle kahetuhande aasta vana. Suurim vaatamisväärsus püha- või jumalaema (mitte siis jeesuse ema või vanaema vaid Zhou dünastia ema) palvemaja ja selle juures olev üle tuhande aasta vanune küpressipuu. Kujutan ette, et ilusal suvepäeval võiks selles templis ilusaid vaateid nautides terve päeva veeta. Meie saime umbes tunniga hakkama. Kahjuks vastupidiselt mu ootustele otseühendus sellel paigal Pingyaoga puudus, seega pidime Taiyani tagasi loksuma juba tuttava bussiga.
Esimese jõulupüha õhtul sättisime end teele Pingyaosse ja Xi'ani. Esimesse sihtkohta jõudmiseks pidime sõitma öörongiga Taiyani, mis on Shanxi provintsi pealinn, ca 800 km Pekingist edelas. Esiti pidid meiega liituma ka Holger ja Miguel, aga kui saime mõned päevad enne sõitu kokku, et minna rongipileteid ostma, juhtus olema selle talve kõige külmem päev ning soojalembene ja spontaanne hispaanlane Miguel ei olnud enam nõus nii külmas olema ja otsustas hoopis lennata võimalikult lõuna poole. Mind aga pakane ei heidutanud, pealegi oli mul reisiplaan põhjalikult läbi mõeldud ja Xi'anist tagasilennu piletidki bronnitud. Nii läksimegi kahekesi HK-ga. Lonely Planeti ja kogenenumast matkajast 
kursakaaslase soovitusel ostsime piletid nn hard-sleeper vagunisse, mis on piisavalt mugav, aga samas huvitavam kui privaatsem kupee. Kuna mu keeleoskus veel hiinlastega vabalt ega ka vähem vabalt vestelda eriti ei võimalda, siis jäi see huvitav pool täiel määral realiseerimata. Aga niikuinii öörongis eriti sotsialiseeruda ei saa, sest punkt kell kümme on öörahu, tuled pannakse kustu ja igaüks ronib oma koikule. Üldmulje oli aga hea, rong oli soe ja puhas, kui ehk hommikune tualettruum välja arvata. Kell veerand kaheksa olime juba Taiyanis, alustasime päeva hommikusöögiga Mc Donald'sis. Enne Pingyaosse minekut otsustasime tutvuda linna lähedal asuva Jinci templiga, mida ühisel jõuluõhtul üks reisijuhte kirjastav Hiina kolleeg kindlasti soovitas vaadata. Templi juurde sai liinibussiga, mis oli väike ja külm ning sõitis sinna ligi tund. Panime pea-aegu kõik riided, mis kaasas olid selga, et vähegi sooja saada. Buss loksus korralikult ja iga kord kui juht pidurdas, kukkus keegi reisijatest pikali. Jinci 
tempel ise aga oli tõepoolest
võimas, selle all olev territoorium on ligi paarkümmend hektarit suur ja erinevaid hooneid ja torne on seal lugematult, enamus üle kahetuhande aasta vana. Suurim vaatamisväärsus püha- või jumalaema (mitte siis jeesuse ema või vanaema vaid Zhou dünastia ema) palvemaja ja selle juures olev üle tuhande aasta vanune küpressipuu. Kujutan ette, et ilusal suvepäeval võiks selles templis ilusaid vaateid nautides terve päeva veeta. Meie saime umbes tunniga hakkama. Kahjuks vastupidiselt mu ootustele otseühendus sellel paigal Pingyaoga puudus, seega pidime Taiyani tagasi loksuma juba tuttava bussiga.
No comments:
Post a Comment